 est.svg){kind=small}
7. SS-Freiwilligen-Gebirgs-Division Prinz Eugen
(Nimi tuleneb Austria feldmarssalilt Savoia prints Eugenilt (18.10.1663-21.4.1736), kes saavutas hiilgavaid võite sõdades Türgi ja Prantsusmaa vastu).
13. SS-Freiwilligen-Gebirgs Regiment “Arhur Phleps” (august ’43)
14. SS-Freiwilligen-Gebirgs Regiment “Skanderbeg” (detsember ’44)
Diviisiülemad:
SS-Gruppenführer Artur Phleps (kuni juuni ’43);
SS-Brigadeführer Reichritter Carl von Oberkamp (kuni veeb. ’44);
SS-Brigadeführe Otto Kumm (kuni jaan. ’45);
SS-Oberführer August Schmidhuber.
Võeti osa operatsioonist “Valge” jaanuarist märtsini 1943 Slunji, Bihachi ja Petrovaci ruumis ning operatsioonist “Must” maist juunini 1943 lääne pool Montenegrot. Samuti osaleti operatsioonis “Lumetorm ” detsembris 1943 Rogatica-Goradze ruumis.
Veeb. 1944 puhati ning saadi täiendust Ragusa-Spliti piirkonnas. Peale puhkust võideldi Tito partisanide vastu. Oktoobris 1944 taganeti võideldes Punaarmeega läbi Jugoslaavia Belgradi. Kaitselahingutes kanti raskeid kaotusi, mille tagajärjel paljud võitlejad deserteerusid.
1944 a. lõpul liideti 21. SS-diviisi “Skanderbeg” riismed diviisi 14. rügemendiga, mis sai endale nime “Skanderbeg”. Diviis hoidis lahti Vardari koridori Makedoonias, mille kaudu taganes armeegrupp “Löhr”. Peeti raskeid lahinguid Punaarmeega, Bulgaaria üksustega ja partisanidega. Kuni maini ’45 võideldi Balkanil, kus lõpuks alistuti jugoslaavlastele Cillis, Sloveenias.
Sümboolika: varrukalint “Prinz Eugen” (alates nov. ’42); rügemendi nimi “Artur Phleps” (nov. ’44); käisel mägiüksuste embleem; lõkmetel “Odalruuni” sümbol; kanti ka ruunimärke “SS”.
Diviisist on autasustatud 6 meest Raudristi Rüütliristiga.
