 est.svg){kind=small}
Pataljon Narva formeerimine ja väljaõpe Heidelaagris
Viimane lihv - õppused rinde lähedal
Olukord enne Izjumi lahingut
Tuleristsed Izjumi lahingus
Üksused
Pataljon Narva
Piirikaitserügemendid
Sissejuhatus
1. Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 1)
2. Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2)
3. Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 3)
Idapataljonid
1941. aasta augustis, peale Eesti vabastamist Nõukogude Liidu okupatsioonist, alustati OKW ja Eesti Omavalitsuse koostöös eesti vabatahtlike värbamist Wehrmachti 18. ja 16. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941.aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler(pildil), kes varsti tõusis armeegrupi "Nord" ülemjuhatajaks ja ülendati kindralfeldmarssaliks.
Politseipataljonid
Peale Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkemist tekkis eestlastel reaalne lootus ennast kommunistliku Venemaa mõrvarliku ikke alt vabaks võidelda. Olles kogenud koletuslikke repressioone ja küüditamist, ei tekkinud peaaegu kellelgi mingeid kahtlusi selles, et Eesti piirile lähenevatel Wehrmachti üksustel oli veel piisavalt jõudu, et kommunistlik monstrum purustada ja võidult võidule sammuda.
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad
24. veebruaril 1943 kuulutati välja 1919.-1924. a sündinud meeste mobilisatsioon Saksa tööteenistusse. Kuna Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe protestis selle korralduse vastu, andsid sakslased mobiliseeritutele loa valida tööteenistuse ja Leegioni astumise vahel. Tööteenistusse kutsutute seas asuti aktiivselt tegema propagandat Leegioni astumiseks.
