See oli sõda, kus ühel pool hingetu arvestus, teisel kodu kaitsmine ja viimane sünnitas selle, mida me võime nimetada Teiseks Vabadussõjaks.
Kes olid need vaprad Eestimaa pojad, kes võitlesid Teises Vabadussõjas – ühest neist on kirjutatud need read. Need olid isamaa parimad pojad, kelle leek põlegu meie hinges igavesti.
Räägitakse, et muinaskreeka Antaios ammutas jõudu maast. Kui tal katkes side maaga, siis see tähendas ta lõppu. Ka selles raamatus rõhutan sõduri sidet maaga.
Usun, et palju enam kui Rüütlirist, innustas Harald’it see, millest kirjutasid talle ja mitte ainult talle, need tundmatud tütarlapsed üle Eesti ja Eestimaa inimesed.
Kes on sõjamehe selja taga? Kui keegi on, siis sõdur võitleb, kui ei ole, siis ta seda ei tee. Kui rahvas tunneb, et sõdur võitleb tema eest, siis tunneb seda ka sõdur ja ta on selle rahva kaitsja.
Rahvas mõistab selgemalt kui keegi muu, kas peetav sõda on nende sõda. “Pole ühtegi rahvusvahelist seadust ega moraalset tava, mis keelaks rahval võitlemise oma kaitseks,” kirjutas Harald Riipalu. Kui Nõukogude Liit 17. juunil 1940. eesti okupeeris, siis oli see meile sõjakuulutus ja meie sellest hetkest Nõukogude Liiduga sõjaseisukorras. Sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel andis meile võimaluse võidelda taas oma vabaduse eest. Meie liitlasteks olid saksa sõdurid, vabatahtlikud Euroopast ja skandinaavlased. Me ei tahtnud Venemaad, vaid oma väikest kodu vabana hoida ja selle eest Eesti sõjamees õlg-õla kõrval võitles.
Nõnda tulebki näha Eesti sõdurite võitlust Narva rindel ja muidugi mitte ainult seal. Et need neli sõjameest – Eesti Rüütliristikandjat – , nagu kõik teised eesti sõjamehed, kes Eesti vabaduse eest võitlesid, näitasid selles tapluses suurt sõdurivaprust ja kuulub neile rahva tänu. Eriti tänulikud peaksid olema need, keda see võitlus aitas kindla surma eest Läände põgeneda. Nende järglased omakorda teadku, et elu oli tagatud just selliste vaprate Eesti sõjameeste elu ja surmaga.
On ju nii, et rahvas, kes ei võitle oma vabaduse eest, seda ei väärigi. Nemad võitlesid ja tegid oma rahva vabaduse väärilisteks.